Definitsiooni võib leida loomulikult igalt poolt, ent kuidas seda mõista? Lühidalt vastaksin oma sõnadega: raamatupidamine on ettevõtte majandustehingute üle arvestuse pidamine viisil, mis annab ajakohase, õige ja õiglase ülevaate ettevõtte varadest, kohustustest, tuludest ja kuludest ning seega tulemist (kasumist-kahjumist). Raamatupidamisteenus hõlmab endas üldjuhul palju enamat kui puhtalt raamatupidamist. Püüan järgnevalt lihtsate näidete abil selgitada ja teha arusaadavamaks, mida oma raamatupidajalt oodata.
Kõige kindlam on loomulikult töö sisu juba koostöö alguses detailselt läbi arutada, kokku leppida ja kirja panna, raamatupidaja pakutav leping korralikult läbi lugeda ning arusaamatute punktide kohta selgitust küsida. Kõige tüüpilisemalt tegeleb raamatupidaja järgnevaga:
– sinu majandustegevuse kajastamisega raamatupidamistarkvaras ja tehinguid tõestavad algdokumendid (igakuised arved, tšekid, pangaväljavõte, sularahatehingud jms);
– esitab vajalikud maksudeklaratsioonid vastavalt dokumentidele igakuiselt Maksu- ja Tolliametile (TSD, KMD);
– peab arvestust põhivarade üle (töötajate olemasolu korral arvestab ka töötasu ja puhkusereservi);
– koostab ja esitab kord aastas ettevõtte majandusaasta aruande.
Muud toimingud ja teenused on juba kindlasti eraldi kokkulepet vajavad ning koostöö alguses tasuks läbi mõelda, kuidas on plaanis ettevõttes korraldada muu hulgas järgmised toimingud.
1) Koonddokumentide koostamine – ettevõttes on palju sularahatehinguid, aruandva isiku kulusid, lähetuskulusid jms. See eeldab igakuiseid koondaruandeid, mille koostab klient. Koondis on näha ka kululiik, mida raamatupidajal endal on keeruline määrata. Kindlasti vähendab säärane ettevalmistatav koond ka raamatupidamisteenuse hinda.
2) Lepingute/avalduste/vormide koostamine – tüüpiliselt laenu-, ostu-müügi-, rendi-, töö- ja töövõtulepingud. Tihti eeldatakse, et ka sellega tegeleb raamatupidaja. Kokkuleppel võib ta loomulikult oma pädevuse piires aidata. Siiski on juba tegu pigem juristi pärusmaaga, kuna äriõigus, asjaõigus ja lepinguõigus ei pruugi olla raamatupidaja kõige tugevamad küljed. Kahtlemata on ta piisava töökogemuse korral erinevate dokumendivormide ning ka juriidiliste küsimuste/juhtumitega kokku puutunud ja võimeline nõu andma. Kuigi paljud dokumendinäidiseid on internetist lihtsalt leitavad, tasub kindluse mõttes ja suuremahuliste toimingute puhul siiski õigusbüroo ja/või juristi poole pöörduda.
3) Asjaajamine/assisteerimine – see hõlmab väga paljut, alustades kirjade/dokumentide koostamisest ja lõpetades klientidega suhtlemisega. Kuigi üldiselt on raamatupidaja anonüümne ja erinevate instantsidega suhtleb klient ise, võib raamatupidaja erikokkuleppe korral loomulikult kolmanda osapoolena näiteks edastada tasumata arvete meeldetuletusi, suhelda ise maksuametiga jms.
Täiesti arusaadavatel põhjustel soovib ettevõtja võimalikult vähe tegeleda paberimajanduse ja asjaajamisega ning pühenduda täielikult oma tegevusalale, mistõttu tulebki tihti paratamatult ette suhtumist, et kõik toetavad tegevused ettevõttes ongi raamatupidamine. Loodetavasti oli kirjutisest arusaamatuste vältimiseks abi 🙂
