See on väikeettevõtjate küsimus number üks. „Ühemehefirmas“ kipub tihti ettevõtte ja isiklik rahakott vahetusse minema ning on raske näha end korraga füüsilise ja juriidilise isikuna. Tundub, et ettevõtlusega teenitud tulu on justkui sinu enda raha ja see, et pead mingeid makse maksma või kellelegi tõestama, kuidas ja palju kulutad, on hirmus kiusamine. Ent kui teema endale korralikult selgeks teha, on ju ometigi mõistetav, kuidas riigi majandus toimib. Kuna Eesti maksusüsteem on minu arvates siiski suhteliselt inim- ja ettevõttesõbralik, vaatleme mõningaid võimalusi, kuidas ettevõttest raha kätte saada.
1) Palk – kui teed tööd, pead selle eest ka tasu saama. Ettevõtjana peaks töötamise registris end registreerima igal juhul, kas siis töölepinguga, võlaõigusseaduse järgi või juhatuse liikmena. Viimase kahe puhul pole sa kohustatud endale pidevalt palka maksma. Kas või kui palju palka peaks ettevõtja endale üleüldse maksma, on juba eraldi küsimus, ning viimase aasta OÜ-tamise uudisteemadest pidevalt läbi käinud. Kindel on see, et palgakulu mõjub ettevõttele suhteliselt koormavalt, ning äärmise vajaduse puudumisel endale seetõttu palka pigem välja ei maksta. Kui ettevõte on asutatud osakapitali sissemakset tegemata, ei saa kasumilt dividende maksta enne, kui osakapital on ettevõtte pangakontole laekunud.
Palga puhul ajavad paljusid segadusse mõisted „netopalk“, „brutopalk“ ja „palgakulu“. Miks peame neil vahet tegema?
• Netopalgast räägib üldiselt eraisik: see on summa, mis jõuab tema pangakontole ja mille pealt on maksud juba tasutud. Brutopalgast räägib seadus (keskmine palk, miinimumpalk jms on alati brutosumma).
• Brutopalk on üldjuhul märgitud ka töölepingusse (nt maksude soodsamaks muutumisel saab kohe ka veidi enam netopalgana kätte). Brutopalgast maksab ettevõte töötaja nimel tulumaksu, töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni maksu, võttes seejuures arvesse tulumaksuvaba miinimumi.
• Palgakulu kokku koosneb aga brutopalgast, sotsiaalmaksust ja ettevõtja töötuskindlustusmaksu osast. Nii ootabki ettevõtjat tihti (ebameeldiv) üllatus, et näiteks 1000-eurose netopalga puhul on kogukulu ettevõttele pea 1700 eurot. Heaks abimeheks on seejuures lihtne, kiire ja mugav palgakalkulaator (vt http://palk.crew.ee).
2) Dividendid – kui osakapitali sissemakse on tehtud ja ettevõte teenib kasumit, on dividendide väljamaksmine palgast soodsam. Kuna dividende saab tasuda eelmiste perioodide kasumist, ei saa väljamakset teha esimesel tegevusaastal. Kui aasta möödus edukalt, saab dividende maksta järgmise kalendriaasta alguses pärast majandustulemuste kinnitamist. Kuna netodividendide pealt tuleb maksuametile tasuda 20% tulumaksu, peab alati arvestama kogu võimaliku väljamakse summaga. Kui osanik soovib kätte saada näiteks 1000 eurot, peaks ettevõtte kasum olema vähemalt 1250 eurot (maksuametile tuleb tulumaksuna tasuda 250 eurot).
3) Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud – kuna pole otsest vajadust (kohati ka võimalust) maksta palka ja/või dividende, tekib ettevõtjal tihti teadmatusest olukord, kus isiklik ja firma rahakott lähevad vahetusse. Ettevõtte rahadega tehakse kas teadlikult või teadmatult isiklikke kulutusi. Siin tuleb olla väga ettevaatlik, sest loomingulisusele selles teemas ruumi pole. Ettevõtlusega on seotud (ja seega lubatud) ainult sellised kulud, mis on tehtud otseselt ettevõtte tegevusalaga kasumi teenimise eesmärgil. Äärmiselt ähmased valdkonnad on näiteks reklaam, toitlustus, kütus ja muud autokulud. Kõik oleneb tegevusalast ning tõestamisvõimalustest, kusjuures erisoodustusvaidlused Maksu- ja Tolliametiga on praktikas üldiselt lõppenud ikkagi viimase võiduga. Kasutatud erisoodustustelt (näiteks jõulupidu, restoranitšekid, jms) tuleb tasuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Eraldi teemaks on kingitused ja annetused, kuid sellel teemal ma hetkel ei peatu. Soovitan soojalt jätta tegemata kulutused riietele, söögile, reisimisele ja autokuludele (kui puudub korralik sõidupäevik). Hoolikalt peaks läbi mõtlema ka kodukontori kulude proportsioonid: kui suurt ala kodus reaalselt töö tegemiseks kasutate ja millise valemiga kulusid arvutate. Mõistlik oleks arvestada ka näiteks sellega, et „ühemehefirmas“ on loogiliselt arvel siiski 1 arvuti, 1 auto (kui üldse) ja 1 telefon. Teleri ost on umbes 99% ettevõtetel ettevõtlusega mitteseotud väljaminek.
Palju on minult küsitud ka selle kohta, kas tõesti ei või naabrinaisele koristusteenuse või endale remonditeenuse eest maksuvabalt tasuda, kuna see on ju otseselt ettevõtlusega seotud. Vastus on kindel EI, sest eraisikule saab teenuse eest tasuda ikka vaid töö- või töövõtulepingu alusel, millega kaasnevad palgamaksud. Eraisikult võib osta kaupu ostu-müügi lepingu või kuluarve alusel (ei lisandu käibemaks).
Kokkuvõtteks on ettevõttel soodsaim raha välja maksta dividendidena. Eraisikuna võib olla aga kasulik ja aeg-ajalt vajalik ka palgatulu (ravikindlustuse kehtimine, keskmine sissetulek jms). Maksuriski vältimiseks peaksid ettevõtte kulud olema hoolikalt läbi mõeldud ja läbipaistvad.
